12.04.2010

2.11(eesti aja järgi)

Volda

Turbo esmaspäev.

Esmaspäeva hommikul kell üheksa hakkas pihta töö, mida me tegelikult siia otsima ja proovima tulime- animeerimine. Sai valida kas arvuti (CGI) või nuku (Stop-Mo) animeerimise vahel. Nukk on lõbusam, eeldasin ning valisin nuku. Nuku animeeriad jagati kahte rühma- mina olen esimeses. Seega, esimene rühm esmaspäeval pidi ilmuma kell 9eksa kooli ja kella kaheni animeerima. Seda kõike siis kohaliku aja järgi.

Omakorda jaotati rühma siseselt inimesed paarideks- minu paariliseks sai Dita, Tšehhi neiu, kes on siin vahetusõpilasena ning õpib animatsiooni. Saime ülesandeks animeerida tegeleast, kes vaatab ühele poole, ei märka midagi, vaatab teisele poole, jälle midagi. Siis vaatab otse enda ette ja märkab sind ning lehvitab. Igaüks pidi selle eraldi tegema nii, et Dita tegi esimesena, siis tegin mina. Jõudsime ilusasti ajaga valmis ning võin julgelt väita, et nautisin seda- südamest.

(Mina ja Justin, minu nukk.)

Panin oma nukule ka nime, sest tuli välja, et ta tahtis peale vaataja märkamist sooritada mõned populaarsed poiste-ansambli tantsuvõtted. Pärast seda näidati meile kohaliku kooli animatsioone. Vahval kombel olin ma neid juba eestis näinud seega midagi uut ei tulnud. Filmid olid läbivalt depressiivsed. Mõni üksik tordiga-näkku film oli ka. Ainus film, mis vähegi elevust tekitas oli ilma tõlketa nukufilm. Selge see, et kõik norra tudengid muigasid vahutavalt naerda.

Õhtu veetsime meie Porsche's. See on muide meie ühika nimi. Siin me siis tegime väheke süüa ja vestlesime maailma valupunktide üle juurdlevatel teemadel. Õhtuks olin omajagu väsinud ning tundsin rõõmu voodist. Ennem seda vaatasime muidugi Mikkuga ühe black-metal dokk filmi ära.

Mina võisin seda endale lubada, minu päev algas homme alles kella kahest. Ja sellise vahva mõttega ma ka uinusin.


Sven.