11.04.2010

12.59(eesti aja järgi)

Volda

Imeline meeleolu.

Olles teadlikud, et meil tuleb vaba pühapäev plaanisime juba varakult, et pühapäeval vallutame Volda kõrval oleva mäe. Imekombel tuli meile Norra ilmataat tee peale vastu ja andis imeilusa ilma, päikse ja sooja maheda tuulega.

(Meie vahva matka-seltskond oma teekonna algul.)

Juba suhteliselt mäe jalamil oli juba näha ilusasti linna ja selle paigutust. Meie teravad kotka-silmad märkasid kohe kõik majad kus me sees olime üldse olnud terve eelneva nädala jooksul. Järgneva pildid peal võib näiteks näha Volda ülikooli kõiki nelja hoonet.

(Kuusepuu ladvast vasakule jääb selline ümar hoone ning selle kõrval vasakul pool on kolm suhteliselt ristkülikulist hoonet- see on Volda ülikool.)

Mõned hetked pärast seda leidsime mingi pikniku väljaku kuus puust katusealuse ja pinkidega. Seal me tegime oma esimese pausi, sõime vorstivõileiba ja jõime vett. Kuid norra Oovart kannustas meid edasi rühkima, seda me tegimegi.

(Leidsime aega peatuda oja kõrval. Vesi oli maitsev aga külm nagu kosmos.)

Järgnev tunniajane teekond viis meid keereldes kõrgemale mäe otsa. Kuid ükshetk lihtsalt ei kannatanud vööni lumes edasi sumbata ja otsustasime vähesema lumega koha otsida ja lõke teha, mille tarvis enamus meist ka puuhalge tassisid.

(Lõke tundus ainsa pelgupaigana siin tundras.)

Nagu pildi pealt aimu võib saada, oli enamus seltskonnal jalas vaid ketsid või kevadtossud, tulemus oli läbimärjad jalad. Nii siis kõik tasapisi oma jalgu soojendasid lõkke ääres. Teised leidsid lohutust jälle Vana Tallinna pudelikesest.

(Oli ka neid, kes leidsid sooja ka traditsioonilisest norra mägi-piibust.)

Olime seal tipu lähedal arvatavasti tunnikese ning siis hakkasime alla tulema. Kavalalt ja eestlaslikult otsustasime tulla otse, olime kümne minutiga seal, kus alustasime. Siis sai selle üle naerda ja "sõbralikult" võõrustajaid tögada. Nagu nõia väel kandsid kõikide jalad neid otsemaid koju, kus ootas mõnu soe dušš ja kuivad ning soojad riided. Vaatamata meie kõikide karmile pingutusele ei jäänud mitte keegi haigeks.

(Kollase maja uneudune õhkkond pühapäeva õhtul.)

Õhtul külastasime kõik koos Kollast maja, jälle. Seal peatuvad siis Helen ja Anu-Laura. Tehti üheskoos pastat tomatikastmega. Aga mägi oli kõigist oma osa võtnud ning seltskond oli pool-unes tuikuv tarretav mass. Seega vedasid kõik ennast mõistlikul ajal koju ning asuti nautima ausalt teenitud und.


Sven.