Friday, April 9, 2010

08.04.2010

20.20 (eesti aja järgi)

Volda

08.04.2010

Kuna see päev jäi mul vahele, siis pean nüüd selle kiire kokkuvõttega kajastama. Niisiis, lähme loo juurde.


Hommikul jagas härra Bob meile ülesande, kus pidime valima endale paarilise, kellega me see nädal polnud varem rääkinud või kui siis mitte eriti põhjalikult. Valisin endale paariliseks Tomase, slovakkia animaatori, kes õpib Walesis. Ootasime taaskord kukkumist või midagi väga otsekohest, aga saime palju põnevama ülesande. Korda mööda, tund ja 15 minutit ühe paarilise kohta, pidime silmi kinni hoidma ja Voldat avastama. Ehk siis Tom pani silmad kinni ja ma juhatasin teda tund ja viisteist minutit läbi linna. Pidin laskma tal erinevaid asju katsuda, mida ta pidi ära seletama siis. See oli päris naljakas, lasta tal autosi ja asju katsuda. Muidugi oli lõbus ja puha, lõpetasime oma teekonna mere ääres, kus me kohtusime Nathani ja Suzanniga, kes nautisid porgandikooki.
(Esiplaanil Tom, taustal Nathan ja Suzann.)

Ja siis tuli kord minu kätte, pidin tund ja viisteist minutit olema pime. Võin kinnitada, et see oli sama hirmuäratav, kui ka lõbus kogemus. Esimesed viisteist minutit tuli harjuda sellega, et varjud ei ole mitte seinad või autod, mis sul ees on, vaid lihtsalt varjud. Aga pärast harjus täitsa ära ja ei häirinud isegi see, et mu paariline ajas paremat ja vasakut segamini nii, et tihti marssisin otse autosse või põõsasse.
(See pilt sai tehtud olles pime.)

Pärast seda tegime lõunapausi. Me Mikku ja Kalebiga läksime koju, et teha endale üks imeline eine. Ja seda me tegimegi. Tagasi minnes oli Bobil meile varuks hulgaliselt üllatusi. Alustasime nähtamatu köie veoga, loodan, et see on õige sõna. Ja siis läksime sujuvalt üle hüppenöörile, algul kujutletavaga pärast aga õigega.
(Clemoncé ja Helen pürgimas rekordi poole.)

Pärast seda läksime tagasi köie veo juurde. Esimesena astusid võistlustulle Kitty ja Jaagup.
(Jaagup on veel juhtpositsioonis.)

Ennem kui keegi aru sai, mis juhtus, toodi välja päris köis ja läks alustati tõelise köie veoga.
( Nathan ja James vastasseisus.)
(Kogu pande spontaanselt valimas poolt.)

Kui see läbi sai, siis olid kõik omadega pea, et läbi. Läksime kodust läbi, käisime pesus ja siis tuli juba tagasi koolimajja minna, et vaadata Walesi õppejõu filme. Aga selle asemel, et ta oma üllitisi jagaks, pidas ta meile loengu sümbolistikast ja pildi ja kaadri kasutusest filmis. See oli väga äge loeng, ta näitas sinna juurde parimate filmide klippe, mis olid briljantsed just sümbolistika, värvi, ja kõige muu kasutamisel, et toetada lugu. See oli meeletult kasulik. Härras lubas anda mulle oma blogi lingi homme, siis julgen seda teiega ka jagada.
Seejärel läksime poodi ning korjasime seal söögimaterjali. Oli plaanis minna "kollasesse" majja, teha pannkooke ja neid jultunult sisse pugida ja nii läkski. Kuid ennem veel...
(Anu-Laura, Kaleb, Martinius ja peidetud Helen ning poolik Mikk tutvumas Peo-Kassiga.)

Ja selline oligi see neljapäev. Öösel ühe paiku jõudsime koju ja pugesime väsinult põhku.


Sven.

No comments:

Post a Comment