Saturday, July 17, 2010

Türgi. 17.07.2010

Istanbul.

Varahommikune sõit kiirteel, mõned kollektiivselt otsustatud ringitamised ennem õiget ära pööramist ja rõõmustav pärale jõudmine- ideaalne viis saabumaks Istanbuli aasia poolele. Pärast Vahuri imelisest kodus lahti pakkimist liikusime kesklinna poole. Et säästa taaskordseid kollektiivseid otsuseid võtsime nõuks ja jõuks jõuda põhikohta laevaga, üle Bosporuse, tuul juustes.

Lähtepunktiks sai Topkapi palee, mis siis teadupärast oli koduks Ottomani impeeriumi sultanitele nelisada aastat. Imeline koht, hurmav atmosfäär ja kurgumulguni turiste täis. Kuid kõige selle keskel poeb ikkagi naeratus suule, sest vaatamata linna kaootilisusele on palee meisterlikult ilus.

Erilist tähelepanu väärib sultanlik tualetruum(maakeeli: Kemmerg). Vaid Sultan ise võis seal oma tähtsamaid mõtteid mõtlemas käia. Õhk nõretas geniaalsustest.

Samuti tunnen piiritut uhkust selle üle, et mind lubati Sultani Kuninganna Ema audientsile. Kuigi pean tõdema, et me ei saanud päris jutule, kogu situatsioon kujunes kuidagi imelikuks ning pärast pikka vaikimist otsustasin ta sinna jätta ja edasi liikuda. Siiski imetledes tema staatilist iseloomu.


Pärast pikki tunde palees saime asjaga ühele poole ja suubusime vaikse ojakese-nirena linnapeale. Käesoleval hetkel olev pilt on võetud üles Kalameeste sillalt ning taamal paistab Süleimani(Suleiman) cami(mošee). Samuti avanes võimalus väikse pisku eest kala püüda- kuid oma piiramatust lahkusest ja kiindumusest teiste inimeste vastu jätsin selle hiilgava võimaluse järgmistele õnnelikele möödujatele.


Kuigi me üritasime kõik kolm-mustmiljonit mošeed linnas läbi käia olid ühe uksed siiski suletud. See samane eelpool mainitud Suleimani Mošee- ilmselgelt oli tal palvetuskohti vähe, seega nägid töömehed rasket vaeva, et vaip katusele panna ja korralik ning humaanne trepp selleni ehitada. Pole olemas mošeed kuhu mahuks piisavalt turiste.

Ideaalne hommik Istanbulis, teemajas.

Oli ka õnne külastada hiilgavat Ellerheina kontserti Istanbuli ühes taaskord hiilgavas multi-religioosses hoones- Hagija Irenes(Eirene). Lihtsalt väikese kõrvalmärkusena pean tõdema, et enamus hooneid Istanbuli kesklinnas on multi-religioosse taustaga. Türdukud ja nende karakterit täis juht andsid meeldejääva esitluse.

Hiljem naasesime aasia poolele, ühe linnaosa kesklinna, kalarestorani Nissan. Teenindus oli imeline, musikaalne aktiivsus oli kohati taunitav ning ümberkaudsete inimeste ellu suhtumine üdini eeskujulik kõigile eestlastele.

Teenindus oli sedavõrd geniaalselt lahendatud, et meie viiene seltskond tõsteti keset tänavat lauaga, otse veehüdrandi kõrvale kust joogivett tuli nigus nalja.
Istanbulil on nii palju anda ja näidata, kui saate oma isu täis turismi magnetitest nagu näiteks Muhamedi habeme tükikesed ja Abrahami jalutuskepp mis õilsalt Topkapis üleval on, tuleks vaadata ka linna ennast- nii euroopa kui ka aasia poolt. Selle võimaluse eest tänan südamest Vahurit. (Vasakpoolne valgekuub pildil)


Teie Istanbuline,
Sven-Tõnis.




















No comments:

Post a Comment